Liiklusohutuse tagamine Eestis: riigiasutuste volitused ja pädevus

Liiklusohutuse tagamine on meetmete terviksüsteem, mille eesmärk on kaitsta kõiki liiklejaid: juhte, jalakäijaid ja jalgrattureid. Samal ajal vastutavad Eestis liiklusohutuse eest mitmed riigiasutused, igaüks oma pädevuse piires.

Seega ei kujune liiklusohutus üheainsa struktuuri kaudu. Vastupidi, see on riigi, haridussüsteemi ja kohalike omavalitsuste koordineeritud koostöö tulemus.

Riiklik liiklusohutuspoliitika

Riiklik liiklusohutuspoliitika kujundatakse Vabariigi Valitsuse tasandil. Eelkõige määrab see kindlaks strateegilised eesmärgid, prioriteedid ja peamised tegevussuunad selles valdkonnas. Just seetõttu annavad sellel tasandil tehtavad otsused kogu süsteemi arengule üldise suuna.

Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsus töötab välja ja kinnitab liiklusohutuse tagamise riikliku poliitika.

Praktikas tähendab see järgmist:

• ennekõike riiklike strateegiate ja programmide kinnitamist liiklusõnnetuste ja hukkunute arvu vähendamiseks;
• lisaks prioriteetsete suundade määratlemist, näiteks jalakäijate ja jalgratturite kaitse ning sõidukiiruse vähendamine asulates;
• seejärel riikliku rahastuse jaotamist taristu-, haridus- ja järelevalvemeetmete jaoks;
• lõpuks ministeeriumide tegevuse koordineerimist, et liiklusohutuse valdkonna otsused oleksid omavahel kooskõlas.

Selle tulemusena kujuneb riiklikul tasandil kogu liiklusohutussüsteemi alus.

Liiklusohutuse korraldamine

Liiklusohutuse korraldamine hõlmab süsteemsete meetmete kavandamist ja rakendamist, mille eesmärk on vähendada liiklusõnnetuste riske. Samas ei piirdu see üksnes hetkeliste lahendustega, vaid hõlmab ka pikaajalist lähenemist. Lisaks on suur tähtsus taristu kavandamise etapil.

Kliimaministeerium

Kliimaministeerium korraldab liiklusohutuse tagamist ja liiklejate ohutuse kaitset.

Praktikas väljendub see järgmiselt:

• esiteks liiklustaristu projekteerimise nõuete väljatöötamises;
• teiseks jalakäijate ülekäiguradade, jalgrattateede, valgustuse ja liiklusmärkide standardite kujundamises;
• lisaks haavatavate liiklejate, sealhulgas laste ja eakate, ohutuse tagamises;
• samuti liiklusõnnetuste analüüsimises ja ohtlike teelõikude tuvastamises statistika alusel;
• lõpuks riiklike liiklusohutusprogrammide ettevalmistamises ja koordineerimises.

Seega arvestatakse liiklusohutusega juba tänavate ja teede kavandamise etapis, mitte alles probleemide ilmnemisel.

Liiklusjärelevalve

Liiklusjärelevalve eesmärk on tagada liikluseeskirjade järgimine ja ennetada ohtlikku käitumist teedel. Samal ajal ei eksisteeri järelevalve iseseisvalt, vaid täiendab taristu- ja haridusmeetmeid. Teisisõnu on järelevalve osa terviklikust süsteemist.

Siseministeerium

Siseministeerium teostab järelevalvet liikluse üle.

Peamised ülesanded hõlmavad:

• ennekõike liikluseeskirjade järgimise kontrolli;
• seejärel rikkumiste, sealhulgas kiiruse ületamise ja ohtliku sõidustiili, avastamist ja tõkestamist;
• lisaks ennetavate meetmete ja reidide läbiviimist;
• samuti liiklusõnnetuste põhjuste analüüsimises osalemist.

Samas võimaldab järelevalve hinnata juba rakendatud meetmete tõhusust ja neid vajaduse korral kohandada.

Hariduspoliitika liiklusohutuse valdkonnas

Haridus mängib olulist rolli liiklejate ohutu käitumise kujundamisel. Veelgi enam, just hariduse kaudu kujuneb püsiv liiklusohutuse kultuur. Seetõttu on haridusmeetmetel pikaajaline mõju.

Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium viib ellu liiklusohutusalast hariduspoliitikat.

Praktikas tähendab see järgmist:

• eelkõige liiklusohutuse teemade lõimimist õppekavadesse;
• seejärel laste ja noorte õpetamist ohutult liiklema;
• lisaks vastutustundliku suhtumise kujundamist liikluses osalemisse;
• samuti haridus- ja teavitustegevuste toetamist.

Seega pannakse ohutu käitumise alused paika juba ammu enne juhilubade omandamist.

Liiklusohutuse tagamine kohalikul tasandil

Kohalikul tasandil rakendatakse liiklusohutusmeetmeid, arvestades konkreetse piirkonna eripärasid. Just siin muutuvad üldised nõuded praktilisteks lahendusteks. Samas on oluline kohalike olude tundmine.

Kohalikud omavalitsused

Kohalikud omavalitsused korraldavad liiklusohutuse tagamise meetmeid oma haldusterritooriumil.

Eelkõige hõlmab see:

• esmajärjekorras elanikkonna teavitamis- ja kasvatustööd;
• lisaks liiklusohutusprogrammide elluviimist koolides ja lasteasutustes;
• samuti liiklusohutusnõuete arvestamist tänavate, teede ja hoonestuse planeerimisel;
• seejärel ülekäiguradade, rahustatud liiklusega alade ja kiiruspiirangute rajamist elurajoonides;
• lõpuks kohalike ohtlike kohtade tuvastamist ja kõrvaldamist.

Selle tulemusena saab liiklusohutusest igapäevase elukeskkonna loomulik osa.

Mida on oluline mõista

Liiklusohutuse tagamine Eestis ei ole ühekordne meede ega ühe asutuse vastutus. Vastupidi, see on mitmetasandiline süsteem, kus riiklik poliitika, järelevalve, haridus ja kohalikud otsused täiendavad üksteist.

Seega on püsiva tulemuse saavutamine võimalik ainult kõigi selle süsteemi osapoolte koostöös. Just seetõttu kujuneb liiklusohutus mitte ainult reeglite ja kontrolli kaudu, vaid ka taristu planeerimise, varajase hariduse ning igapäevaste otsuste kaudu linnade ja asulate tasandil.